Otsingu tulemused

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

Maailm tüürib viimastel aastatel üha jõulisemalt edasi kahe suurema trendi rütmis – jätkusuutlikkus ning digitaliseerimine. Pealtnäha pole äsja joone alla saanud, üle kümne aasta toimunud rahvaloendusel nende kummagi suundumusega asja, kuid mõeldes järgmistele loendustele, siis just digivõimekus ja tark ressursikasutus koos registrikultuuri edendamisega määravad meie järgmise rahvaloenduse metoodika, sageduse ja läbiviija.

Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb kiiresti ja seda tehnoloogiat kasutatakse palju ärieesmärkide saavutamiseks, siis tuleb ettevõtetel võtta kasutusele üha turvalisemaid meetmeid. Selleks on ka põhjust, sest viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtetest.