Otsingu tulemused

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski rõhutab, et amet teeb statistikat alati hetke parima teadmise ja praktika juures, nii ka elektrihinnaindeksi puhul. „Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ lisas Veski. „Statistikaamet tegeleb juba mõnda aega analüüsiga, mille tulemusena loodame kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutab, miks tekivad JOKK ja SOKK olukorrad ja kuidas kohalike elanike rahulolu-uuringud neid olukordi (ja muudki) lahendada aitavad.

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson vaatas lähemalt, kes ning millele teadus- ja arendustegevuse raames kulutasid.