Otsingu tulemused

Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9% vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 1,6% rohkem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6% rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.

Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.

Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna