Otsingu tulemused

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 4,7%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018. aasta detsembriga -0,2% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 844 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 11%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 5,5%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 5,4% ja majade hinnad 5,8%.