Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

1. juunil tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti analüütikud toovad sel puhul teieni põnevaid fakte 0–17-aastaste Eesti elanike kohta.

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9% vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 1,6% rohkem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6% rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.