Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

Üleeuroopaline suurrevisjon tähendab seda, et kõik Euroopa statistikasüsteemis osalevad riigid avavad oma makromajanduse aegread ja uuendavad arvestusmetoodikaid selle täies ulatuses. Taolisi revisjone tehakse Euroopas iga viie aasta tagant. Eesmärgiks on suuremate muudatuste üheaegne sisseviimine, et riikide statistika püsiks võrreldav.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?

Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Seekordses statistikablogis keskendub statistikaameti analüütik Egle Loorits just liikluskindlustuse andmetele.