Pärast eriolukorda avastatakse ärikinnisvara turul uut maailma. Hinnasoodustusi ootavad rentnikud kombivad rendileandjate taluvuspiiri, kinnisvaraomanikud jälgivad majanduse taastumise märke ja otsivad maksujõulisi kliente. Sektori rahastajad on aga ettevaatlikud ja hoiavad pigem eemale.
Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.
Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.
Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga langes 0,9%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 0,3% ja teenused 2,0% odavamad.