Otsingu tulemused

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot.

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Andmeid on palju ning neid tekib pidevalt juurde, ent nende kiire leidmise ja tõhusa kasutamise võtmeks on hästi korraldatud andmehaldus. Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ning juhendab ja nõustab avaliku sektori asutusi andmete korrastamisel. Selles blogisarjas jagame erinevate asutuste kogemusi ja väljakutseid oma andmehaldussüsteemi edendamisel – aga ka nende nõuandeid teistele organisatsioonidele. Kevadel kirjutasime transpordiameti kogemusest . Seekord vaatame, milline on andmete korrastamisel olnud maksu-ja tolliameti teekond. Koostöös statistikaametiga võttis MTA kaks

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Mais kasvas mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses 13% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 5%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kiirenes mais toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%. „Vähenemisele avaldas mais mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus. Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes aastases võrdluses viimati 2024. aasta märtsis ehk 14 kuud tagasi,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 27% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse

Viimasel viiel aastal (2019—2023) on valentinipäeval ehk 14. veebruaril sõlminud abielu 101 paari, kellest ligi kolmandik ehk 32 paari sõlmisid abielu 2023. aasta 14. veebruaril. 2023. aastal esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane. Mitmendat korda abielluv mees oli 2023. aastal keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Keskmine abielu kestab elu lõpuni. Samas näiteks abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat ja 11 kuud. 2023. aasta 14. veebruaril lahutas abielu 7 paari, kokku lahutas viie aastaga 14. veebruaril abielu 36 paari