Otsingu tulemused

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta teises kvartalis 11 180 vaba ametikohta. See on ligikaudu nii olnud 2017. aasta esimesest kvartalist.

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.