Statistikatöö
Otsingu tulemused
Artikkel
Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.
ESMS metaandmed
Vanemahüvitist saab üha rohkem mehi
Kuupäev 29.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.
Statistikatöö
Statistikatöö
Eesti isa statistiline portree
Kuupäev 09.11.2016
Artikkel
Novembri teisel pühapäeval tähistame isadepäeva. Huvitava ülevaate Eesti isade kohta saad Statistikaameti peaanalüütik Eve Telpti eelmisel aastal kirjutatud blogiloost.
Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal
Kuupäev 27.05.2011
Artikkel
Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks
Vanemahüvitist saanud meeste osakaal suurenes
Kuupäev 29.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.
Vaesuse arengud Eestis
Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle