Otsingu tulemused

Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.

Kolmandas kvartalis jätkus Eesti põllumajanduses tootmismahtude suurenemise trend. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti piima 4% ja liha 6% rohkem kui aasta eest. Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 4%, piima kokkuostuhind langes aga 8%.

Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski. Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?