Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33% meestest ehk iga kolmas Eesti mees.

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30% võrra ja oli üle 8 euro,“ selgitas Kardakov. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.