Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et Eesti majandus kasvas viiendat kvartalit järjest. „Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%,“ ütles Müürsepp. Kiiremat lisandväärtuse kasvu näitasid ka mäetööstus (15,5%), veevarustus

Statistikaameti andmeteadur Hendrik Pungar tõi välja, et Leedus on hinnad Eestist kiiremini tõusnud juba üle kolme aasta, Lätis ligi kaks aastat. „Leedu aastane hinnatõus on Eesti omast suurem olnud igas kvartalis alates 2023. aasta algusest. Lätis tõusid hinnad veel 2024. aasta keskel Eestist aeglasemalt, kuid alates sama aasta lõpust on Läti hinnatõus olnud igas kvartalis kiirem,“ märkis Pungar. Rootsis tõusid eluasemete hinnad 2026. aasta teises kvartalis aastaga 4,8% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Soomes langesid hinnad aastaga 2,7%, eelmise kvartaliga võrreldes aga tõusid 0,3%.

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuht Eveli Šokman tõi välja, et tootjahinnaindeks on aastases võrdluses tõusnud terve selle aasta ehk üheksa kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit enim kütteõlide, puidutöötlemise ning metall- ja puittoodete tootmise hinnatõus. Vastupidist mõju avaldas masinate ja seadmete remondi, elektrienergia ja toiduainete tootmise hinnalangus,“ ütles Šokman. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku tõusis indeks 4,8%, sealhulgas toiduainete tootmises toimus hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 1,4%. Võrreldes augustiga mõjutas

Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul oli tänavu esimese kvartali lõpuks sigade arv Eestis kahanenud kõigi aegade madalaimale tasemele – 190 000 loomani, kuid teise kvartali lõpus oli see juba kasvanud 218 000ni. „Veiste arv suurenes teises kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2% ja pikalt vähenenud piimalehmade arv on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele – 85 200 loomani. Ehkki raskused ei ole möödas, paistab loomakasvatuses juba väikeseid taastumise märke,“ kommenteeris

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%,“ lisas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on kasutatava põllumajandusmaa suurus 2026. aastal 981 700 hektarit. „Põllumajandusmaa kogupind on mullusega võrreldes püsinud pea muutumatuna ja on juba 15 aastat olnud miljoni hektari lähedal,“ tõi Kirs välja ja lisas, et 978 800 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning veidi rohkem kui 2800 hektarit koduaedades. „Teravilja kasvupinna 4% vähenemine tuleneb peamiselt taliteravilja kasvupinna kahanemisest," kommenteeris Kirs. Teravilja kasvupinnast 59% on taliteravili ja 41% suviteravili

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru Sündide arv on Eestis oluliselt vähenenud juba viimased neli aastat. Enne seda sündis terve kümnendi jooksul igal aastal 13 000–14 000 uut ilmakodanikku. „Selle aastatuhande rekord oli 2008. aastal, kui sündis veidi üle 16 000 lapse. Üle 20 000 lapse sündi nägime Eestis viimati enne taasiseseisvumist,“ tõi statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu välja. Väikeste eestlaste osakaal kogu sündimusest pole viimasel paaril aastal märkimisväärselt muutunud, sest sündimus on vähenenud nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste hulgas

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul jätkus tootjahinnaindeksi tõus aastases võrdluses kuuendat kuud järjest. „Võrreldes 2025. aasta juuniga mõjutas indeksit enim elektri- ja soojusenergiaga varustamise, kütteõlide ja puittoodete tootmise ning puidutöötlemise hinnatõus,“ tõi Šokman välja. Vastupidist mõju avaldas toiduainete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus. „Töötleva tööstuse tegevusalade indeks kokku tõusis 2,6%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnalangus, mis oli aastases võrdluses 3,5%,“ lisas Šokman. Võrreldes maiga mõjutas

Selle aasta infotehnoloogia uuringu andmetel müüdi tooteid ja teenuseid mõne veebilehe või EDI vahendusel enim kirjastamise, ringhäälingu ning sisu tootmise ja levitamise valdkonnas (61,5%). Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (56,2%) ning majutus ja toitlustus (45,3%). „Need valdkonnad hõlmavad laiale tarbijaskonnale suunatud tooteid ja teenuseid, mille ostmine veebilehe kaudu on kiire ja lihtne. Veebilehe kaudu jõuab ettevõte rohkemate klientideni ning pakub võimalust teha oste olenemata asukohast ja kellaajast,“ kommenteeris statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Lisaks veebilehtedele

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul kasvas eelmisel aastal kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2024. aastaga 253 tonni ehk 26% võrra. „Kui aastatel 2019–2022 kasvatatud kala kogus vähenes, siis viimasel kolmel aastal on see jälle kasvama hakanud,“ tõi Kardakov välja. Suurenenud mahud avaldasid mõju ka keskmisele hinnale. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind oli 5,5 eurot, mis on ligi 30% madalam kui 2024. aastal. Eestis kasvatatakse ja müüakse kalaliikidest jätkuvalt enim vikerforelli, mille kogus igal aastal aina suureneb. Möödunud aastal müüdi 1102