Otsingu tulemused

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendusel on tänaseks loendatud juba üle 2000 inimese, teatab Statistikaamet. Veebruari keskpaigani toimuval elektroonilisel iseloendusel on enim osalenud Rae valla elanikud.

31. detsembri keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus. REL 2011 prooviloendus algas e-loendusega, mille käigus saavad prooviloenduspiirkondade elanikud end ise pooleteise kuu jooksul interneti teel loendada. „Väga oluline on, et prooviloenduspiirkondade elanikud osaleksid võimalusel e-loendusel, sest see on Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos esimene omataoline ja vajab enne 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust korralikku testimist,” rääkis Statistikaameti REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. E-loendusel saab osaleda Statistikaameti elektroonilises andmete kogumise keskkonnas eSTAT. Kolm kuud kestev REL 2011 prooviloendus toimub kahes osas: e-loendus (31. detsember 2009 kuni 21. veebruar 2010) ja küsitlusloendus (5.–31. märts 2010), kus küsitlejad käivad nende leibkondade kodudes, kes e-loendusel ei osalenud või täitsid ankeedi puudulikult. Diana Beltadze sõnul on prooviloendus aluseks 2011. aasta

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Statistikaamet kuulutas välja konkursi aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse 15 ringkonnajuhi leidmiseks. Ringkonnakeskused üheksas linnas üle Eesti alustavad tööd augustis, ringkonnajuhiks saab kandideerida kuni 5. juunini.

Laupäeva, 7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.

Muuseumides käidi 2012. aastal 3,04 miljonit korda, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes oli muuseumikülastusi 14% enam.

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Eesti majandustegevus on koondunud Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonda, kus luuakse ligi kolm neljandikku riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda. 1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud, sest kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Loendus annab EL riikide kohta võrreldavat infot ning võimaldab loendustulemuste põhjal liikmesriikide arengut võrrelda. Kogutud info on aluseks EL ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi