Otsingu tulemused

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid 2015. aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aastaga on müüdud kala- ja vähitoodang vähenenud 8% ja toodangu rahaline väärtus 3%.

Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta jaanuaris 62 000 välisturisti, mis oli 8% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-531-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 31.10.2013 Kas Eesti inimese elukvaliteet on paranenud? Mis on üldse elukvaliteet ja kuidas seda mõõta? Analüütiline kogumik annab ülevaate Eesti elanike elukvaliteedist nii majanduslike näitajate kui ka rahas mittemõõdetavate näitajate põhjal. Peamised käsitletavad valdkonnad on elamistingimused, haridus, tervis, ajakasutus, sotsiaalne võrgustik ja ühiskonnaellu kaasatus, keskkond, turvalisus ning subjektiivne heaolu.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti andmetel oli 1921. aastal 11 muuseumi, ent 2016. aastaks oli neid juba 246.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest