Otsingu tulemused

1. jaanuaril 2013 elas Eesti 1286000 inimest, teatab Statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset viieprotsendilist kasvu.

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

2014. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Kui üheksa kuud järjest Eesti väliskaubandus kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis märtsis kaubavahetus kasvas.

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Enamik Eesti tööandjaid pidas 2009. aastal oma töötajate oskuste ja teadmiste arendamist oluliseks, kuid ligi pooled töötajatest ei olnud rahul tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3%, teatab Statistikaamet.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast