Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Valdkond
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees. Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi

Eesti ema arvudes: 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta

Kuupäev 09.05.2025
Artikkel
Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?

Mihkel Servinski: laste sünd näitab piirkonna elujõulisust

Kuupäev 18.01.2022
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem

Kuupäev 08.04.2025
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu. Joonisel on ametid järjestatud keskmise palga järgi: ühes otsas

Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Statistikaameti andmekool #1: Mis on riiklik statistika ja mis kasu mina sellest saan?

Kuupäev 19.12.2023
Artikkel
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt

Kuupäev 01.06.2026
Artikkel
„Leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmed näitavad, et laste arv peres mõjutab selgelt, kui palju saab kulutada toidule, riietele ja vaba aja tegevustele,” lausus statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg ja lisas, et lastega perede kulutused erinevad märgatavalt lasteta perede omadest. Lastega perede puhul paistab silma, et võimalusel püütakse lastele tagada sporditegevust ka siis, kui muudes valdkondades tuleb kulusid piirata. „Lastega peredes kulutati uuringu andmetel treeningutele ja spordisündmustel osalemisele keskmiselt 94 eurot inimese kohta aastas, samal ajal kui lasteta peredes