Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaameti andmekool #8: Kas Eesti rahvaarv jõuab 2085. aastaks 1,4 miljonini?

Kuupäev 02.05.2024
Artikkel
Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa 7 miljardile inimesele ausamba

Kuupäev 09.12.2011
Artikkel
Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

Kas inimesed mahuvad Maale ära?

Kuupäev 09.04.2011
Artikkel
Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

Rahvaloendustest Eestis

Sisuleht
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa

Piirkonnad

Valdkond
Riigi kohta esitatavad koondandmed üksi ei suuda riigi eri piirkondade täit ja kohati keerulist pilti avada. Piirkondlik statistika on oluline riigi eri paigus toimuva esiletõstmiseks. See aitab analüüsida piirkonna arengut ja poliitiliste otsuste mõju meie igapäevaelule.

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011
Artikkel
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Kuupäev 16.01.2018
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.