Otsingu tulemused

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 128 lk Ilmus: 30.12.2016 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 148 lk Ilmus: 29.06.2017 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti võrdlusandmed lähinaabritega. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Hind 14,00 EUR Aastatellimuse hind 48,00 EUR

Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.

Statistikaameti ajakasutuse uuring annab ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Kasutasime neid tulemusi, et võrrelda, kui palju uneaega satub püsiva talve- või suveaja rakendamisel valgele ajale.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku