Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb

Kuupäev 15.12.2023
Artikkel
Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Rahvaloendus: Eluruumide arv kasvab ning üha rohkem elatakse eramajades

Kuupäev 05.07.2022
Artikkel
2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Kaupade eksporti kasvatasid novembris kodumaised tooted

Kuupäev 09.01.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja

Kultuur

Valdkond
Eesti inimesed on kultuurilembesed ja -huvilised. Ainuüksi laulu- ja tantsupidude traditsioon on poolteist sajandit olnud meie identiteedi kandja ning aidanud ühte hoida ka keerulistel aegadel. Tänapäeval käiakse palju kontsertidel, raamatukogus ja kultuurimälestiste juures, vaadatakse filme ja teatrietendusi, osaletakse kultuurielus ning oluline on ka rahvakultuuriharrastus. Kultuuristatistikast saab näiteks andmeid teatrite, kinode, muusika, näituste ja kirjastamise kohta. Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldame igal kolmandal aastal kultuuris osalemise uuringu, et koguda andmeid Eesti

Teenuste väliskaubanduse kasv esimeses kvartalis aeglustus

Kuupäev 11.06.2024
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem.

Vaata kindlasti! Valitsuse eesmärgid nüüd Tõetammel!

Kuupäev 15.04.2021
Artikkel
Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Teises kvartalis majanduslanguse tempo aeglustus

Kuupäev 31.08.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Euroopa statistikasüsteem muutub tarbijakesksemaks

Kuupäev 28.07.2009
Artikkel
27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil. Euroopa statistikasüsteemis teevad siin koostööd teadus, poliitika ja avalikkus

Euroopa statistikasüsteem muutub tarbijakesksemaks

Kuupäev 28.07.2009
Artikkel
27.07.2009 külastas Statistikaametit Eurostati peadirektor Walter Radermacher, kes tegi ettekande Euroopa statistikasüsteemi arengust. Statistikasüsteem on sajandite jooksul olulise muutuse läbi teinud - kui kunagi tehti statistikat peamiselt ühele tarbijale (kuningas või riik), siis nüüdseks on riik üks tarbija paljude seas ning mõtteviis on pigem "citizens first" (kodanikud eelkõige). Et tarbijatering on väga lai on nende infovajaduse kindlakstegmine järjest keerulisem ning üha suurem roll on kommunikatsioonil. Euroopa statistikasüsteemis teevad siin koostööd teadus, poliitika ja avalikkus