Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030

Tagasi Kooli! Mida võiks teada Eesti rahvastikust?

Kuupäev 23.03.2022
Artikkel
23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

14. Ookeanid ja mereressursid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO tegevuskavas 2030 on eesmärk vähendada mereökosüsteemide igasugust saastamist (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2025), tagada mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse ning taastamine (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2020). Eraldi eesmärgina tuuakse esile vajadus tagada väikekaluritele

Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis üle 11 000

Kuupäev 06.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Eesti taimekasvatajad said eelmisel aastal hea saagi

Kuupäev 27.01.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.

Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal

Kuupäev 27.05.2011
Artikkel
Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest

Kuupäev 24.08.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus