Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 388 077 inimesel ehk 30%-l Eesti elanikest mõni pikaajaajaline haigus või terviseprobleem, teatab Statistikaamet. Kõrgharidusega inimestel on keskmiselt kaks korda vähem pikaajalisi haigusi kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli võimalik hinnata naiste lõpetatud sündimuskordajat. Selgus, et eestlannade puhul oli nn laulva revolutsiooni efekt tõepoolest olemas – sel ajal viljakas eas olnud naiste põlvkonna sündimuskordaja oli aastakümnete kõrgeim. Samuti sai selgeks maanaiste märksa kõrgem viljakus võrreldes linnanaistega.

2014. aastal jaanuaris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2013. aasta jaanuariga võrreldes 20% ja import 15%, teatab Statistikaamet.

2013. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes ka tänavu aprilliga võrreldes.

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta oktoobris kokku 274 000 sise- ja välisturisti, mis on 1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles. 2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset