Otsingu tulemused

Vabu ametikohti oli teises kvartalis üle 11 000

Kuupäev 05.09.2023

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega

Kuupäev 02.06.2025

Artikkel

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

Tööõnnetused

Valdkond

Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes; surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka

Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi

Kuupäev 06.10.2015

Artikkel

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Rahvastikuprognoos

Valdkond

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

Kuupäev 27.07.2021

Artikkel

Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.

Tagasi Kooli! Mida võiks teada Eesti rahvastikust?

Kuupäev 23.03.2022

Artikkel

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses

Kuupäev 29.03.2021

Artikkel

Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.

Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?

Kuupäev 20.12.2022

Artikkel

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?

Kuupäev 17.02.2022

Artikkel

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?