Otsingu tulemused

2013. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 10% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eksport vähenes teist kuud järjest, langedes 2011. aasta juuli tasemele.

Vanemas vanuserühmas võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkond Radiaator, kelle juhendaja on Kerli Orav-Puurand ning nooremas vanuserühmas Tallinna Tõnismäe Reaalkooli võistkond Auleobak, kelle juhendaja on Jelena Ait.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta jaanuaris 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Detsembris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7% ning jaanuaris jätkus kasv samas tempos.

Statistikaamet leidis ühiskonnas toimuvaid muutusi uurides rea huvitavaid seoseid, mis annavad mõistliku seletuse seni vastuseta olnud küsimustele.

Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-532-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 30.07.2013 Taskuteatmikust leiab infot Eesti põllumajanduse majandusnäitajate, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta. Hea ülevaate Eesti põllumajanduse arengust annavad võrdlused eelmiste aastatega. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-535-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 28.06.2013 Millised muutused on toimunud Eesti rahvastikus viimasel kümnendil? Kui palju inimesi on siit lahkunud ja siia saabunud ning kuidas see mõjutab Eesti piirkondade rahvastikuarengut? 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi tutvustav kogumik annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele. Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastiku paiknemise, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad. Analüüsitakse neis valdkondades toimunud muutusi ning nende mõju kohalike omavalitsusüksuste eluolule.

Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest