Otsingu tulemused

Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Oleme Eestis digiriiki üle 20 aasta rajanud, sel teel kaugele jõudnud. Viimast näitab nii eestimaalaste ja e-residentide poolt kõrge teenuste kasutamise määr kui ka rahvusvahelised võrdlused. Ometi pole digiriik Tallinna linna moodi kunagi valmis, meil on ka Eestis ses vallas nii mõndagi alles pooleli.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.