Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Tarbijahinnaindeksi arvutamiseks on esmalt vaja teada, mida keskmine eratarbija regulaarselt ostab. Seejärel grupeeritakse kulutused rahvusvahelise individuaaltarbimise klassifikaatori järgi ja arvutatakse nende osatähtsused koguindeksis, mida nimetatakse indeksi kaaludeks. Indeksi arvutamiseks on vaja valida ka kaubad ja teenused, mille hinnamuutust hakatakse jälgima. Neid nimetatakse esinduskaupadeks. Seejärel määratakse, kuidas neid hindu kogutakse ja kuidas neist tarbijahinnaindeks kokku tuleb. Tarbijahinnaindeksi

Nõudlus statistika järele suureneb ja andmeid oodatakse aina rohkem ning kiiremini. Statistikaamet tegutseb arusaadavalt ja võimalikult kiiresti, et riiklik statistika kajastaks tarbijatele huvipakkuvaid ja asjakohaseid valdkondi ning tagatud oleks järjepidevus ka kaugemas tulevikus. Aastatel 2023–2030 toetub statistikaameti arengukava neljale valdkondlikule strateegilisele eesmärgile ning organisatsiooniülestele arengueesmärkidele: Andmehaldus. Andmed on meie vara. Meil on ülevaade riigi andmetest. Andmete kodu on korras. Andmeteenused. Meie teenused on kiired ja paindlikud ning vastavad

Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta