Otsingu tulemused

Statistikaamet peatas eriolukorra alguses andmeesitajatele sunniraha kohaldamise ja isiku-uuringutega seotud küsitlejate kodukülastused. Riiklike piirangute leevendamisele vaatamata pikendab amet andmeesitajatele vastu tulles sunniraha kohaldamise peatamise aega ja isiku-uuringutega seotud andmeid kogutakse telefoni või veebiküsimustike kaudu.

Keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse e-loendus, mille käigus loendati internetis 5497 inimest, teatab Statistikaamet. Prooviloendus jätkub märtsikuus küsitlusloendusega, kui e-loendusel mitteosalenud elanikke külastab Statistikaameti küsitleja.

Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Selles valguses on paslik küsida, mis või kes mõjutab laste kultuurilist aktiivsust.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Rahvaloendajad alustavad sel nädalal nende eluruumide külastamist, kus e-rahvaloendusel olid ankeedid puudulikult täidetud või sisaldasid vastuolulist teavet. Kokku on selliseid juhtumeid ligi 70 000.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Statistikaameti andmetel on viimase aasta jooksul jäänud eriarstiabita 14,6%, hambaarstiabita 3,5% ja perearstiabita 2,7% seda vajanutest. Tervikuna on võrreldes 2019. aastaga paranenud nii arstiabi kättesaadavus kui ka inimeste hinnang oma tervisele.