Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas kolmandas kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44% ja import 23%. Eestist eksporditi teenuseid 2,1 miljardi euro eest ja siia imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.
Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Aastases võrdluses kasvas teenuste eksport 47% ja import 28%.
Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.