Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm

2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr 19,8%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud aasta või kauem.

2010. aasta I kvartalis kasutas kolmveerand 16–74 aastastest Eesti elanikest arvutit ja internetti, teatab Statistikaamet.

Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.