Aprillis sõitis rongiga 167 000 reisijat, mis on neli korda vähem kui eelmisel aastal samas kuus, kus reisijaid oli 708 500. Kaubavedu vähenes rohkem kui veerandi võrra.
Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.
Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.
Eriolukorra mõju ehitushinnaindeksile jäi teises kvartalis tagasihoidlikuks. Indeks langes võrreldes esimese kvartaliga 0,4%, kuid tõusis võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga 0,6%.
Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.