Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmeamps

Sisuleht
Tere tulemast andmeampsude lehele Siin kuvame 2023. aasta andmekirjaoskuse nädalal avaldatud andmeampse, mis näitavad, kuidas statistikaga seotu vajab tähelepanelikkust. Ampsud avaldatakse jaokaupa. Soovitame soojalt kiigata andmekirjaoskuse nädala raames toimuva küsimuste maratoni Küsimus24 NR 1 – normaaljaotus, paranormaaljaotus Andmete jaotuvus on üks andmete uurimise olulisemaid nüansse, normaaljaotus ehk Gaussi jaotus seejuures üks tuntumaid ja näeb „tavaliselt“ välja umbes selline nagu ülaloleval joonisel (nimetatakse jaotuskõveraks). Väga paljud andmeanalüüsi tööriistad töötavad õigesti

Kui üks pluss üks ei võrdu kahega

Kuupäev 18.09.2014
Artikkel
Üldhariduskooli matemaatikatunnist teame, et 1 + 1 = 2. Tavaelus võib aga olla olukordi, kus see seos ei kehti, tõdesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski, kui nad võtsid vaatluse alla ema keskmise vanuse laste sünnitamisel.

Kui palju kulutab Eesti elanik kultuuri- või spordisündmustel käies raha?

Kuupäev 22.04.2015
Artikkel
Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot.

Ligi kolmandik vanemaealisi peab oma tervist väga heaks

Kuupäev 28.05.2013
Artikkel
Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel pidas 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma tervist suurepäraseks või väga heaks 30%. Samas kolmandik vanemaealisi külastas perearsti vähemalt viis korda aastas.

Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine algab registrite analüüsist

Kuupäev 06.05.2012
Artikkel
Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Rände autonoomsuse aktsepteerimine: Eesti kui sisserände riik

Kuupäev 25.06.2015
Artikkel
Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle