Otsingu tulemused

Ettevõtete innovatsiooniuuringu andmeil olid 2016. aastal 47,7% Eesti ettevõtteist uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Aktiivsemad uuenduste elluviijad on tööstussektori ettevõtted.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 28 miljardit eurot. Harjumaa moodustas sellest 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.

Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks. Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Pühapäeval, 19. novembril, tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg uuris tähtpäeva puhul, kuidas Eesti mehel läheb.

Statistikaameti andmetel osteti eelmisel aastal põllumajandustootjatelt Eestis kokku 800,2 tuhat tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 371 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem.