Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tegeles Eestis 2012. aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Täna, 5. oktoobril kogunevad Tallinnas Euroopa juhtivad geostatistikud, et kolme päeva jooksul arutada, kuidas siduda omavahel geograafiat ja statistikat, teatab Statistikaamet.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%.

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.

Statistikaamet esitleb täna, 3. detsembril kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.

Täna avaldas Statistikaamet statistika andmebaasis 2009. aasta oodatava eluea andmed . Oodatav eluiga tõusis ligi aasta võrra ja on nii meestel kui naistel läbi aegade kõrgeim . Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani. Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav