Eesti elanike lugemishuvi on jätkuvalt suur
Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on raamatuhuviliste osatähtsus kümnendiku suurenenud.
Ajakasutuse uuringu andmeil loeb 10–74-aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23% ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.
Tööealistest elanikest (20–64-aastased) viiendik loeb aastas 1–3 raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut on umbes 19%, 12% loeb kuni 12 raamatut ja 23% loeb rohkem kui 12 raamatut aastas. Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas. 10–74-aastate lugejate koguarv on kümne aasta jooksul kasvanud peamiselt just aastas 1–3 raamatut lugevate elanike lisandumise tõttu.
Proosakirjandust loeb 89% 10–74-aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usualaseid raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutamine. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.
Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad on 10–74-aastaste elanike seas ligi 6%. Sellega tegeleb iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest.
4% elanikest (üle 40 000 inimese) käib aasta jooksul lisaks muudele kultuurisündmustele ka avalikel lugemistel või kirjanikega kohtumas.
Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44% ja ajakirju 9% elanikest. Kümnendi jooksul on veidi kasvanud nende elanike hulk, kes ajalehti ja ajakirju üldse ei loe.
Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuselt Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.
Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus 2000. aastal.
2010. aasta oli Eestis lugemisaasta (http://lugemisaasta.ee/).