Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta II kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv 8%, ent vähenes 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 alates 2017. aasta I kvartalist.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta II kvartalis 8500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 16,5% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 11,0%.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 10%.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 7,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis SKP kasv aeglustus ning oli täpsustatud andmetel 4,5%.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (väetised) ekspordi ja impordi suurenemine.

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.