Otsingu tulemused

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal esialgsetel andmetel 0,2% ja võlatase 10% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

ISBN 978-9985-74-522-9 Eesti keeles Formaat Erif. 220x270. 176 lk Ilmus: 29.12.2011 Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud