Otsingu tulemused

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-482-6 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 56 lk Ilmus: 29.07.2010 Taskuteatmik esitab majandusnäitajaid põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllumajandusmaa kasutamise, põllukultuuride, viljapuu- ja marjaaedade pinna, nende saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta 2009. aastal. Andmeid võrreldakse ka varasemate aastate omadega. Info on esitatud tabelite ja diagrammidena. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

Esialgsetel andmetel toodeti 2011. aastal 694 800 tonni piima, mis oli 3% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Piimalehmade arv varasema aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud, kuid piimatoodang lehma kohta suurenes.

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Eurostati 2012. aasta Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse põhjal on elukeskkonnaga kõige rahuolevamad Kopenhaageni elanikud ja kõige rahulolematumad ateenlased. Ka tallinlased on eluga kodulinnas rahul.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2012. aastal 844 eurot, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2011. aastaga on kuukeskmine brutotulu kasvanud kõigis maakondades.

Vana-aasta viimasest päevast 31. märtsini toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus katsetatakse loenduse korraldust, väljatöötatud metoodikat ja infosüsteemi, teatab Statistikaamet. Esmakordselt on võimalik end ise loendada ka interneti teel.

Statistikaameti turvalisuse uuringu tulemustel langeb Eestis aasta jooksul mõne kuriteo ohvriks 26% täiskasvanud ehk 15–74-aastasest elanikkonnast.