Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder. Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta juunis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse juuniga 3%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 4%, vähenes aga mäetööstuses 19,7% ja töötlevas tööstuses 2,3%.

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas.

Statistikaamet ja Garage48 korraldavad 9. ja 10. mail Tallinnas Palo Alto Club´s Eesti esimese andmete visualiseerimise häkatoni. Võitjatiimile on auhinnaks 3000 eurot ja kahele järgnevale tiimile 1000 eurot.