Otsingu tulemused

Eesti ettevõtete seas on e-kaubanduse kanalite kasutamine leidnud kindla koha ning on näha, et e-kanalites turustamine jätkab tõusvas trendis, mida kinnitavad ka uuringu tulemused. E-kaubanduse trende kirjeldab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Statistikaameti missiooniks ja visiooniks on olla andmete kodu, kuhu võib julgesti tulla usaldusväärseid andmeid otsima ja abi küsima. Märtsi lõpus korraldasime andmekirjaoskuse nädala, mille raames sel aastal keskendusime poliitikakujundajatele. Muu hulgas kohtusime paljude ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste esindajatega andmekiirabi-töötoas, et anda ülevaade ja selgem pilt meie rikkalikust andmemaailmast.

Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Üleeuroopaline suurrevisjon tähendab seda, et kõik Euroopa statistikasüsteemis osalevad riigid avavad oma makromajanduse aegread ja uuendavad arvestusmetoodikaid selle täies ulatuses. Taolisi revisjone tehakse Euroopas iga viie aasta tagant. Eesmärgiks on suuremate muudatuste üheaegne sisseviimine, et riikide statistika püsiks võrreldav.

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Eelmisel aastal omas 90% Eesti leibkondadest kodust internetiühendust. Veel 2015. aastal olime mõni protsent madalama tulemusega Euroopa riikide seas esikümnes. Nüüdseks on Eesti aga oma positsiooni kaotanud ja me jagame koos Läti, Malta, Austria, Poola ning Sloveeniaga Euroopa riikide pingereas 16. kohta.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks jaanuaris võrreldes detsembriga 1,4% ning võrreldes 2023. aasta jaanuariga 4,7%. Mulluse jaanuariga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.