Otsingu tulemused

Rahvastikuregistri andmetel on abielu sõlmimine 14. veebruaril alates sajandivahetusest Eestis kasvav trend. Aastate võrdluses sõltub päeva populaarsus nädalapäevast, millele see langeb, kuid üldiselt on näha 14. veebruaril registreeritud abielude arvu kasvu. Kui valentinipäev on neljapäeval, reedel või laupäeval, on abiellujaid rohkem.

2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.

Täna avalikustab statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085. Teiste oluliste näitajate seas selgub, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.

Tööturu veebruari kiirstatistika näitab, et varasemate aastatega võrreldes on töösuhteid oluliselt vähem lõpetatud kas töötaja soovil või poolte kokkuleppel.

Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.

ISBN 978-9985-74-631-8 (PDF) Eesti keeles Ilmus: 20.04.2024 Rahvaloenduste tulemuste analüüsimine ja kommenteerimine on statistikute jaoks oluline tegevus – seda on Eestis tehtud alates esimesest siin toimunud rahvaloendusest aastal 1881. Erandiks olid küll nõukogude võimu ajal toimunud loendused, mille tulemused ei olnud avalikult kättesaadavad. Viimane rahvaloendus Eestis toimus 2021. aastal ja erines kõigist eelmistest selle poolest, et suur osa andmetest – kõik rahvusvaheliselt kohustuslikud andmed – võeti riiklikest registritest. Selle rahvaloenduse tulemusi kirjeldab ja analüüsibki

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.