Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Euroopa statistikavõistluse 2020. aasta Eesti vooru lõpptulemused selgusid 10. märtsil. Vanemas vanuserühmas võidutses Viljandi gümnaasium, nooremas Tartu Veeriku kool.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 488 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 5,2% ja võrreldes 2011. aasta veebruariga 0,8%, teatab Statistikaamet.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.