Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 2010. aasta I poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni ja võlatase 15 miljardit krooni.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2017. aastal 1155 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu suurenes 2016. aastaga võrreldes 7,6%, kõige kiiremini kasvas tulu noorte (alla 25-aastaste) vanuserühmas (8,6%).

ISBN 978-9985-74-589-2 Eesti keeles Formaat B5. 184 lk Ilmus: 28.11.2014 Korrigeeritud: 06.01.2015 Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi võrdlemaks Eestit teiste Euroopa riikidega. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-576-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 31.07.2015 Taskuteatmikust leiab infot Eesti põllumajanduse majandusnäitajate, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta. Hea ülevaate Eesti põllumajanduse arengust annavad võrdlused eelmiste aastatega. Info on esitatud tabelite ja joonistena.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv