Liiklusõnnetused
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2024. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varasemate andmete kohta.
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Rita Raudjärv
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus-, IT- ja transpordistatistika tiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: rita.raudjarv@stat.ee
Telefon: 5800 5391
Metaandmete kinnitamise kuupäev 21.08.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 22.04.2026
Statistika eesmärk on koguda ja avaldada teavet liiklusõnnetuste kohta ning luua teadmiste baas tegemaks otsuseid, mis võivad vähendada liiklusõnnetusi ja nende tagajärgi.
Hukkunute arv inimkannatanutega liiklusõnnetustes teedel;
hukkunutega liiklusõnnetuste arv teedel;
inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv teedel;
joobes juhtide osalusega hukkunutega liiklusõnnetuste arv teedel;
joobes juhtide osalusega liiklusõnnetuste arv teedel;
vigasaanute arv inimkannatanutega liiklusõnnetustes teedel
Ei kasutata
Veondus
Hukkunu – inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmusekohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Kui inimene suri saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, loetakse ta vigastatuks. Suitsiidi sooritanud loetakse hukkunute hulka.
Liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma. Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, parklat, õueala või muud liikluseks kasutatavat rajatist koos kõnniteede, kergliiklusteede, teepeenarde, haljas-, eraldus- või muude ribadega. Siia hulka ei loeta juhtumeid, kus jalakäija saab kannatada kokkupõrkes rongiga, juhtumeid võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõidukite vahel, juhtumeid töötamisel tee ehitus-, remondi- või hooldustöödel ainult selles töös osalenud sõidukite ja inimeste vahel.
Liiklusõnnetus joobes mootorsõidukijuhi osalusel – liiklusõnnetus, milles vähemalt üks osalenud mootorsõidukijuht oli õnnetuse hetkel alkoholi- või narkojoobes, olenemata sellest, kas ta oma tegevusega õnnetuse põhjustas või mitte. Liiklusseaduse kohaselt on sõidukijuht alkoholijoobes, kui:
- tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi;
- tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ilmselt ei ole võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
1. juulil 2011 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatuse kohaselt peetakse erinevalt varasemast mootorsõidukiks ka mopeedi, mistõttu arvestatud on ka joobes mopeedijuhte, sh tagasiulatuvalt.
Vigasaanu – inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei tehta vahet kergete ja raskete vigastuste vahel.
Liiklusõnnetus
Liiklusõnnetused teedel
Kogu Eesti
Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuuandmed) 1990–2024. Alates 2025. aasta andmetest statistikatöö lõpetatakse.
Andmed avaldatakse eelneva aasta kuude kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2024. aasta kuid.
Lõpetatud tabelid:
inimkannatanutega liiklusõnnetused maakonniti 1998–2015;
liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel 1993–2016;
inimkannatanutega lennuõnnetused 2001–2016;
laevaõnnetused liigi järgi 2000–2016
Ei ole rakendatav
Ei jagata
Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.
Ei avaldata
Selle töö raames enam andmeid ei avaldata. Viimased andmed avaldati 2024. aasta kohta tabelis
TS093: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuud).
Varem lõpetatud tabelid:
TS094: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel maakonna järgi (1998–2015);
TS09: Liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel (1993–2016);
Uuringuga seotud andmetabeleid (TS09, TS091, TS092, TS093, TS094) on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1741 korda ning 2024. aastal 1653 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Statistikaametile laekuvad koondandmed, üksikandmeid ei kasutata.
Andmed avaldatakse ka statistikaameti transpordivaldkonna lehel. Statistikaameti andmerakenduses „Tõetamm“ on siseturvalisuse näitajana avaldatud „Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel“.
Liiklusõnnetuste andmed esitatakse Eurostatile kord aastas andmeedastuskanali EDAMIS kaudu „Eurostat/OECD/UNECE Common Questionnaire“ koosseisus.
Liiklusõnnetuste andmeid esitatakse ka majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) kvartali küsimustikuga „Quarterly transport data“, rahvusvahelisele transpordifoorumile (ITF) aastaküsimustikuga „Annual transport trends“ ja rahvusvahelisele maanteeliidule (IRF) aastaküsimustikuga „World road statistics“ Eurostati aastaküsimustiku REGWEB koosseisus andmeedastuskanali EDAMIS kaudu.
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 159 korda ning 2024. aastal 332 korda.
Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Transpordistatistika sõnastik, mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm.
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga. Transpordiametilt saadakse liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmed inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta. Statistikaamet saab transpordiametilt koondandmed, üksikandmeid statistikaametile ei edastata.
Aasta
Andmed kogutakse kord aastas eelneva aasta kuude kohta. Andmed eelneva aasta kohta saadakse transpordiametilt failiedastusserveri kaudu märtsikuus.
Andmeid valideerib nende valdaja.
Andmed koostab nende valdaja.
Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.
Ei korrigeerita
Ei ole rakendatav