Liiklusõnnetused

Statistika eesmärk on koguda ja avaldada teavet liiklusõnnetuste kohta ning luua teadmiste baas tegemaks otsuseid, mis võivad vähendada liiklusõnnetusi ja nende tagajärgi.

Administratiivandmetel põhinev töö

Hukkunute arv inimkannatanutega liiklusõnnetustes teedel;

hukkunutega liiklusõnnetuste arv teedel;

inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv teedel;

joobes juhtide osalusega hukkunutega liiklusõnnetuste arv teedel;

joobes juhtide osalusega liiklusõnnetuste arv teedel;

vigasaanute arv inimkannatanutega liiklusõnnetustes teedel

Ei kasutata

Veondus

Hukkunu – inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmusekohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Kui inimene suri saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, loetakse ta vigastatuks. Suitsiidi sooritanud loetakse hukkunute hulka.

Liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma. Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, parklat, õueala või muud liikluseks kasutatavat rajatist koos kõnniteede, kergliiklusteede, teepeenarde, haljas-, eraldus- või muude ribadega. Siia hulka ei loeta juhtumeid, kus jalakäija saab kannatada kokkupõrkes rongiga, juhtumeid võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõidukite vahel, juhtumeid töötamisel tee ehitus-, remondi- või hooldustöödel ainult selles töös osalenud sõidukite ja inimeste vahel.

Liiklusõnnetus joobes mootorsõidukijuhi osalusel – liiklusõnnetus, milles vähemalt üks osalenud mootorsõidukijuht oli õnnetuse hetkel alkoholi- või narkojoobes, olenemata sellest, kas ta oma tegevusega õnnetuse põhjustas või mitte. Liiklusseaduse kohaselt on sõidukijuht alkoholijoobes, kui:

• tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi;
• tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ilmselt ei ole võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

1. juulil 2011 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatuse kohaselt peetakse erinevalt varasemast mootorsõidukiks ka mopeedi, mistõttu arvestatud on ka joobes mopeedijuhte, sh tagasiulatuvalt.

Vigasaanu – inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei tehta vahet kergete ja raskete vigastuste vahel.

Liiklusõnnetus

Liiklusõnnetused teedel

Kogu Eesti

Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuuandmed) 1990–2024. Alates 2025. aasta andmetest statistikatöö lõpetatakse.

Andmed avaldatakse eelneva aasta kuude kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2024. aasta kuid.

Lõpetatud tabelid:
inimkannatanutega liiklusõnnetused maakonniti 1998–2015;
liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel 1993–2016;
inimkannatanutega lennuõnnetused 2001–2016;
laevaõnnetused liigi järgi 2000–2016

Ei ole rakendatav

Liiklusõnnetused, hukkunud, vigasaanud – arv

Kuu

Riikliku statistika seadus

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Andmed avaldatakse kord aastas kuude kaupa.

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Selle töö raames enam andmeid ei avaldata. Viimased andmed avaldati 2024. aasta kohta tabelis
TS093: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuud).

Varem lõpetatud tabelid:
TS094: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel maakonna järgi (1998–2015);

TS09: Liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel (1993–2016);

TS091: Inimkannatanutega lennuõnnetused (2001–2016);

TS092: Laevaõnnetused liigi järgi (2000–2016);

Uuringuga seotud andmetabeleid (TS09, TS091, TS092, TS093, TS094) on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1741 korda ning 2024. aastal 1653 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Statistikaametile laekuvad koondandmed, üksikandmeid ei kasutata.

Andmed avaldatakse ka statistikaameti transpordivaldkonna lehel. Statistikaameti andmerakenduses „Tõetamm“ on siseturvalisuse näitajana avaldatud „Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel“.

Liiklusõnnetuste andmed esitatakse Eurostatile kord aastas andmeedastuskanali EDAMIS kaudu „Eurostat/OECD/UNECE Common Questionnaire“ koosseisus.

Liiklusõnnetuste andmeid esitatakse ka majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) kvartali küsimustikuga „Quarterly transport data“, rahvusvahelisele transpordifoorumile (ITF) aastaküsimustikuga „Annual transport trends“ ja rahvusvahelisele maanteeliidule (IRF) aastaküsimustikuga „World road statistics“ Eurostati aastaküsimustiku REGWEB koosseisus andmeedastuskanali EDAMIS kaudu.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 159 korda ning 2024. aastal 332 korda.
Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Transpordistatistika sõnastik, mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Statistikat tehakse siseriikliku tellimuse alusel. Eestis on avaliku huvi peamine esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Riigivalitsemisasutustest ja riigiametitest kasutavad töö andmeid veel siseministeerium ja päästeamet.
Rahvusvaheliselt on andmete peamised kasutajad Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UNECE), majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD), rahvusvaheline transpordifoorum (ITF) ja rahvusvaheline maanteeliit (IRF).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Kõik rahvusvahelistes küsimustikes ja statistikaprogrammis nõutud näitajad on kogutud ja avaldatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Freim ei ole rakendatav.

Kaetuse viga ei ole samuti rakendatav, kuna kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused on registreeritud ja kantud transpordiameti liiklusõnnetuste andmekogusse.

Andmeid valideerib nende valdaja. Statistikaamet kasutab koondandmeid.

Ei ole rakendatav

Andmeid valideerib nende valdaja.

Ei ole rakendatav, kuna selles töös ei kasutata valdkondlikke mudeleid.

Andmed avaldatakse kord aastas kuude kaupa, 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85 päeva).

Andmed avaldatakse kord aastas kuude kaupa, 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85 päeva).

Andmed avaldatakse kord aastas kuude kaupa, 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati, OECD ja UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.

Andmed tabelis TS093 on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea ulatuses ehk 1990. aastast, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat ja katkemisi aegreas ei ole toimunud. Alates 2018. aastast ei avaldata maakondlikku lõiget, ent see ei ole piisav muudatus, mis tingiks katkemise aegreas.

TS093: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel (kuud) – võrreldavate vaatlusperioodide arv 455 (andmed on 35 aasta kohta ning iga kuu kohta ja kõikide kuude peale kokku).

Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid:
TS094: Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel maakonna järgi (1998–2015);

TS09: Liiklusõnnetused ja tulekahjud Eesti avalikul raudteel (1993–2016);

TS091: Inimkannatanutega lennuõnnetused (2001–2016);

TS092: Laevaõnnetused liigi järgi (2000–2016);

Ei ole rakendatav, kuna selle töö raames avaldatud andmed on ainsad liiklusõnnetustega seotud andmed.

Lisaks kuuandmetele avaldatakse samas andmetabelis ka aastaandmed, mis saadakse kõikide kuude summa kokku liitmisel. Summeerimine tagab eri perioodide andmete sidususe.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Ei ole rakendatav

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikal, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Transpordiamet revideerib liiklusõnnetuste andmeid haiglatelt ja politseilt saadud informatsiooni põhjal. Kuna selle töö andmeid avaldati kuni 2025. aastani ja andmeedastust enam ei toimu, võivad transpordiameti avaldatud andmed ja statistikaameti andmebaasi andmed erineda.

Ei arvutata

Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga. Transpordiametilt saadakse liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmed inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta. Statistikaamet saab transpordiametilt koondandmed, üksikandmeid statistikaametile ei edastata.

Aasta

Andmed kogutakse kord aastas eelneva aasta kuude kohta. Andmed eelneva aasta kohta saadakse transpordiametilt failiedastusserveri kaudu märtsikuus.

Andmeid valideerib nende valdaja.

Andmed koostab nende valdaja.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav

Puuduvad