Uudis
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Uudis
2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu.
Blogi
Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese
Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.
Blogi
Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?
Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.