Uudis
Uudis
1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
Uudis
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Uudis
Tallinna lennujaama reisijate arv jäi mullu samaks, veetud kauba kogus suurenes
Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.
Uudis
Statistikaamet avaldas aastaaruande: andmed, millele tugineb Eesti tulevik
Statistikaameti värskelt ilmunud aastaaruanne annab ülevaate 2025. aasta olulisematest näitajatest ja tegevustest. Just need aitavad ametil muutuvas andmemaailmas täita oma peamist ülesannet: pakkuda usaldusväärseid andmeid paremate otsuste tegemiseks ja Eesti elu mõistmiseks.
Uudis
Konkurss „Andmepärl 2021“ ootab silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat
Sel aastal tähistab statistikaamet 100. aastapäeva ja sel puhul kuulutame välja konkursi Eesti möödunud aasta parima andmeloo ja infograafika väljaselgitamiseks.
Uudis
Andmed, milleta Eesti ei saa
Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.
Blogi
7 head põhjust, miks kasutada juhtimislaudu otsuste tegemisel
Juba aasta aega on riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidel ja spetsialistel ning ettevõtjatel olnud võimalik otsustuste tegemiseks kasutada juhtimislaudade visualiseeritud andmeid. Miks on juhtimislauad tõhusad tööriistad otsuste tegemisel?
Blogi
Kümne aasta trendid keskkonnakaitsel kinnitavad meetmete mõju
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Blogi
Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Uudis
Tõetamm vahetab lehti ehk Valitsuse uued sihid tulekul
Tähelepanelikumad on pannud tähele, et Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuult Tõetammelt on vahepeal osa lehtedest maha langenud. Miks?
Blogi
Millised ettevõtted pidasid kriisile paremini vastu?
Möödunud aasta kokkuvõtteks kiidame tublisid tegijaid ehk vaatame, kus tegutsesid ettevõtted, kes suutsid kriisiaastal oma käivet kasvatada ja ka seda, kas joonistuvad välja kriisile vastupidavamad tegevusalad.
Uudis
Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim mootorikütus
Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.
Blogi
Kriisiaastal autoturg kahanes, aga väikelaevade ostmine sai hoo sisse
Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.
Blogi
Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud
Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Uudis
Tööstustoodangu maht vähenes mullu 5%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.
Uudis
Sõitjate arv ja kaubaveo maht raudteel vähenes mullu üle veerandi
Statistikaameti andmetel sõitis 2020. aastal rongiga ligi 6 miljonit reisijat, mida on 29% vähem kui aasta varem. Raudteel veeti 15,8 miljonit tonni kaupa ja kaubavedu vähenes võrreldes 2019. aastaga 26%.
30. aprillil töötab statistikaameti infotelefon kella 15-ni. 1. mail on infotelefon suletud. Häid pühi!