Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel
Kohaliku keelekuju või murde all mõeldakse eesti kirjakeelest erinevat kohalikku keelepruuki, mitte võõrkeeli. Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab end selles ka väljendada. Murdekeeleoskuse andmeid koguti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse küsitlusega kõigi eesti keelt kõnelevate 3-aastaste ja vanemate inimeste kohta.
2021. aasta loenduse ajal räägib mõnda murret 17% (151 820) eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Murdekeele oskajate osakaal on võrreldes eelmise loendusega suurenenud – aastal 20111 oli see suhtarv 15% (131 239). „Need arvud kõnelevad sellest, et Eesti inimeste hulgas on kasvanud teadlikkus murdekeeltest,“ märkis rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Suurim murdekeele kõnelejate osakaal maakondade lõikes on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Järgnevad Valga (37%), Hiiu (32%), Tartu (22%), Viljandi (15%) ja Harju maakond (11%). Nii Pärnu, Jõgeva, Rapla kui Järva maakonnas on murdekeele oskajaid 9%. Protsentuaalselt kõige vähem on murdekeele rääkijaid Ida-Viru (8%), Lääne (7%) ja Lääne-Viru maakonnas (6%).
Murdekeele rääkijate osakaal ei ole vähenenud üheski maakonnas. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal kasvanud suurematel saartel: Hiiumaal 11 protsendipunkti (PP), Muhu vallas 9 PP ning Saaremaal 8 PP võrra. Küll aga on murdekeele rääkijate osakaal langenud Eesti väikesaartel – enim Ruhnu ja Vormsi vallas, kus neid on vastavalt 12 ja 7 PP võrra vähem kui eelmise loenduse ajal. „Samas tuleb silmas pidada, et kuna väikesaartel elab vähe inimesi, võib ka vähene muutus murdekeele oskajate arvus osakaalu palju mõjutada,“ täpsustas Osila.
Ootuspäraselt on eesti emakeelega inimeste hulgas suhteliselt kõige rohkem murdekeele kõnelejaid vanemate inimeste seas. 65-aastastest ja vanematest ning 50–64-aastastest ligikaudu neljandik räägib murdekeelt (vastavalt 26% ja 25%). 30–49-aastaste seas on murdekeele rääkijaid 18%, 15–29-aastaste hulgas 11% ning noorimas vanuserühmas 3%.
Ka murdekeeleoskuse osakaalu kasv on võrreldes 2011. aasta loendusega olnud suurim just vanemate inimeste rühmades: 50–64- ning 65-aastaste ja vanemate seas on murdekeele rääkijate suhtarv kasvanud 3 PP võrra. Nooremate seas (15–29 ja 30–49 a) on see näitaja tõusnud 1 PP võrra ning noorimas grupis (3–14 a) jäänud samaks.
10% murdekeele oskajatest räägib rohkem kui ühte murdekeelt
„Erinevalt eelmisest rahvaloendusest oli inimestel nüüd võimalus märkida ära kõik murdekeeled, mida nad oskavad, ning ei pidanud piirduma vaid sellega, mida kõige paremini osatakse,“ selgitas Osila. Tulemustest selgus, et hinnanguliselt 90% murdekeele oskajatest räägib ühte murrakut, 8% kahte ja 2% kolme või enamat.
Iga neljas Lõuna-Eesti elanik oskab Võru murret
Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust. Sellesse murderühma kuulub ka Setu murrak, mida oskab 3% rahvastikust. Veel tõuseb esile saarte murre, mida räägib 4%, ning Tartu ja Mulgi murre, millest mõlemat räägib 2% rahvastikust. Ülejäänud murderühmadesse kuuluvate murrakute oskajate osakaal jääb alla 1%.
Kõige suurema murdekeeli kõnelevate inimeste osakaaluga piirkond on Lõuna-Eesti, kus on levinuim Võru murre, mida oskab iga neljas (25%). Tartu murret oskab 4% ja Mulgi murret 3% Lõuna-Eestis elavatest inimestest. Võru murre on levinuim murre ka Põhja-Eestis (6%) ja Kesk-Eestis (4%) elavate inimeste seas. Lääne-Eestis on levinuim saarte murre, mida räägib 14% sealsest eesti emakeelega rahvastikust.
Murdel on oodatavalt tugev seos piirkonnaga. Võru murret räägib ligi kolmveerand (73%) Võru maakonna elanikest ning üle poole (59%) Põlva maakonna elanikest. Saarte murret oskab rääkida 40% Saare ning 29% Hiiu maakonna elanikest. Mulgi murret räägib 10% Viljandi maakonna ning 8% Valga maakonna rahvastikust. Tartu murret räägib 7% Tartu maakonna ning 5% Valga maakonna elanikest. Rannikumurret räägitakse enim Ida-Viru maakonnas – 3%.
„Eelneva põhjal saame järeldada, et murdekeele oskajaid on siiani enim just vastava murderühma lähtepiirkonnas, kuigi näha on ka mõningast valgumist lähematesse maakondadesse ja piirkondadesse,“ lisas Osila.
Murrete oskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Keelteoskuse andmeid koguti vähemalt 3-aastaste inimeste kohta. Uuringus osales ligi pool kogu Eesti elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Keelteoskuse kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 3. eluaastast. Uuringu eesmärk oli leida hinnangud küsitud küsimuste kohta. Täpsem kirjeldus küsitluse kohta on leitav metoodika dokumendis.
Rahvaloenduse käigus saadud infot keelteoskust puudutavate leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Rohkem infot:
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee
[1] 2011. aastal uuriti murdekeeleoskuse kohta vaid eesti keelt emakeelena rääkivatelt inimestelt. Seetõttu on ka siin analüüsis kajastatud numbrid vaid eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste kohta, kuigi 2021. aastal uuriti murdekeeleoskust ka eesti keele oskajatelt, kelle emakeel ei ole eesti keel.