Otsingu tulemused

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Täna, 6. veebruaril kogunenud statistikanõukogu uus koosseis valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks professor Tõnu Kollo Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudist.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 8% ja oli 614 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 270,3 miljoni euro eest, mida on 11% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.