Otsingu tulemused

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Täname kõiki ettevõtteid, kes on oma majandusaasta aruande juba esitanud. Tulenevalt eriolukorrast lükati aruande esitamise tähtaega küll nelja kuu võrra edasi, aga kutsume ettevõtjaid üles aruannet siiski 30. juuniks esitama.

Artiklis on antud lühike ülevaade Statistikaametis kasutatavast aasta kohta kogutavate andmete kvartalitesse jaotamise meetodist, selle eelistest ja puudustest ning tutvustatakse alates 2019. aasta augustist kasutusele võetavat metoodikat.

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Kõik ÜRO riigid korraldavad ajavahemikus 2015–2024 vähemalt ühe rahva ja eluruumide loenduse. Mõned riigid on selle juba läbi viinud, osadel seisab loendus ees mõne aasta pärast. Enamik riike kavatsesid loenduse läbi viia sel või järgmisel aastal, aimamata, et maailmas kulutulena levima hakkav viirus võib plaanitut segama hakata.