Otsingu tulemused

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Lastekaitsepäeval on tavapärasest enam põhjust pöörata tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna töötajad vaatasid, millistes tingimustes elavad meie lastega leibkonnad ning millele nad oma eelarvest kõige enam kulutavad.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 7% rohkem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eestis küll ehitusmaht suurenes, kuid välisriikides vähenes.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.