Otsingu tulemused

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab